<?xml version="1.0" encoding="UTF-8"?><rss version="2.0"
	xmlns:content="http://purl.org/rss/1.0/modules/content/"
	xmlns:wfw="http://wellformedweb.org/CommentAPI/"
	xmlns:dc="http://purl.org/dc/elements/1.1/"
	xmlns:atom="http://www.w3.org/2005/Atom"
	xmlns:sy="http://purl.org/rss/1.0/modules/syndication/"
	xmlns:slash="http://purl.org/rss/1.0/modules/slash/"
	>

<channel>
	<title>treening Archives - Sinutreener.ee</title>
	<atom:link href="https://sinutreener.ee/category/treening/feed/" rel="self" type="application/rss+xml" />
	<link>https://sinutreener.ee/category/treening/</link>
	<description></description>
	<lastBuildDate>Sun, 10 Aug 2025 03:48:48 +0000</lastBuildDate>
	<language>et</language>
	<sy:updatePeriod>
	hourly	</sy:updatePeriod>
	<sy:updateFrequency>
	1	</sy:updateFrequency>
	<generator>https://wordpress.org/?v=6.8.3</generator>

<image>
	<url>https://sinutreener.ee/wp-content/uploads/2022/10/S-100x100.png</url>
	<title>treening Archives - Sinutreener.ee</title>
	<link>https://sinutreener.ee/category/treening/</link>
	<width>32</width>
	<height>32</height>
</image> 
	<item>
		<title>Kõhurasv ja hormoonid</title>
		<link>https://sinutreener.ee/2025/08/10/kohurasv-ulekaal-menopause-belly-menopausikoht/</link>
		
		<dc:creator><![CDATA[Janika Koch-Mäe]]></dc:creator>
		<pubDate>Sun, 10 Aug 2025 03:46:40 +0000</pubDate>
				<category><![CDATA[treening]]></category>
		<guid isPermaLink="false">https://sinutreener.ee/?p=1925</guid>

					<description><![CDATA[<p>Kõhule kogunev rasv ei ole pelgalt &#8220;kõhuke&#8221; &#8211; see on laiema probleemi tulemus. Tänases postituses räägin lähemalt kõhurasva terviseriskidest. Mida on rasvkoe osas oluline meeles pidada? Rasvkude on hormonaalselt aktiivne kude – rasvkoes toodetakse erinevaid hormoone sh östrogeeni ehk naissuguhormooni. Seega ühest küljest on rasvkude kõhul vajalik – näiteks liiga madala rasvaprotsendiga naistel ei toodeta [&#8230;]</p>
<p>The post <a href="https://sinutreener.ee/2025/08/10/kohurasv-ulekaal-menopause-belly-menopausikoht/">Kõhurasv ja hormoonid</a> appeared first on <a href="https://sinutreener.ee">Sinutreener.ee</a>.</p>
]]></description>
										<content:encoded><![CDATA[
<p>Kõhule kogunev rasv ei ole pelgalt &#8220;kõhuke&#8221; &#8211; see on laiema probleemi tulemus. Tänases postituses räägin lähemalt kõhurasva terviseriskidest. </p>



<p>Mida on rasvkoe osas oluline meeles pidada? Rasvkude on hormonaalselt aktiivne kude – rasvkoes toodetakse erinevaid hormoone sh östrogeeni ehk naissuguhormooni. Seega ühest küljest on rasvkude kõhul vajalik – näiteks liiga madala rasvaprotsendiga naistel ei toodeta suguhormoone piisavalt ning see võib tekitada viljakusprobleeme. Teisalt, kui kehamassiindeks on 35 või üle selle, toodetakse östrogeeni jt suguhormoone suurtes kogustes.</p>



<p>Ühest küljest, on östrogeen meile äärmiselt vajalik, teisalt tekitab selle liig terve rida probleeme nagu näiteks valulikud rinnad, vedelikupeetus, peavalud, PMS ja raske menstruatsioon ning ärrituvus. Oluliseks saab maksa võime liigset östrogeeni kehast väljutada: Estrobolome (bakteritüved, mis aitavad metaboliseerida kehas ringlevat östrogeeni); ABC (Apples, Beetroot, Carrots) ehk õunad, peet ja porgandid sisaldavad teatud tüüpi kiudaineid, mis toetavad maksa detoksifikatsiooni ja lisaks võib olla kasu ellaghappest (s.o polüfenool), mida leidub vaarikates ja granaatõunas.</p>



<p>Eriti ohtlik on tervisele vistseraalne rasv – s.o kõhuõõne rasv, mida leidub maksas, kõhunäärmes, lihastes, keelejuurel (seotud uneapnoega) ja elunditevahelises ruumis. Kui kõht on suur, võib eeldada, et lisaks pindmisele rasvale on kõrge ka vistseraalse rasva tase – kõhurasv ei paistaks välja, kui sees pole rasva – st et ülejäänud kohad on juba täidetud.</p>



<p>Seesmine kõhurasv ümbritseb siseorganeid ning suurendab nii diabeedi, insuldi kui ka südameataki riski; samuti põhjustab kroonilist põletikku, mis hävitab veresooni ja kiirendab vananemist. Just seesmine rasv on seotud insuliiniresistentsuse tekkega, mis on liigse rasva kogunemise ja ainevahetushäirete peamine põhjus.</p>



<p>Vistseraalne rasv häirib hormonaalset tasakaalu: meestel vähendab ja naistel suurendab testosterooni taset ning süvendab naistel PMSi ja menopausi.</p>



<p>Isegi normaalkaalu korral suurendab kõhurasv enneaegse surma riski!</p>



<p>Miks tekib üleminekueas kõhuke ehk „menopause belly“?</p>



<p>Naissuguhormoon östrogeen ja meessuguhormoon testosteroon mõjutavad lisaks kõigele muule ka rasvade jaotumist kehas: östrogeeni tasakaalutus peale 35. eluaastat on sage figuurimuutuste põhjus.</p>



<p>Menopausiga tekib suhteline testosterooni ülekaal – östrogeeni toimel ladestus rasv rohkem reitele ja puusadele, menopausi tulekuga organiseerivad hormoonid end veidi ringi ning samuti organiseeritakse ringi rasvamassi ladestumist.</p>
<p>The post <a href="https://sinutreener.ee/2025/08/10/kohurasv-ulekaal-menopause-belly-menopausikoht/">Kõhurasv ja hormoonid</a> appeared first on <a href="https://sinutreener.ee">Sinutreener.ee</a>.</p>
]]></content:encoded>
					
		
		
			</item>
		<item>
		<title>Menopaus, treening ja toitumine</title>
		<link>https://sinutreener.ee/2025/03/22/menopaus-treening-ja-toitumine/</link>
		
		<dc:creator><![CDATA[Janika Koch-Mäe]]></dc:creator>
		<pubDate>Sat, 22 Mar 2025 08:19:08 +0000</pubDate>
				<category><![CDATA[treening]]></category>
		<guid isPermaLink="false">https://sinutreener.ee/?p=1904</guid>

					<description><![CDATA[<p>Naiste keskmine oodatav eluiga on 81 eluaastat, üleminekuiga ja menopaus tabab enamjaolt naisi viiekümnendates eluaastates – see tähendab, seda, et veidi alla poole elust veedame „kuldsetes aastates“ mõjutatuna hormoonide virrvarrist. Kui veel mõnikümmend aastat tagasi peeti üleminekueaga kaasnevaid sümptomeid ja murekohti justkui paratamatuseks ning menopaus oli teema, millest lihtsalt ei räägitud, siis tänapäeval on asjad [&#8230;]</p>
<p>The post <a href="https://sinutreener.ee/2025/03/22/menopaus-treening-ja-toitumine/">Menopaus, treening ja toitumine</a> appeared first on <a href="https://sinutreener.ee">Sinutreener.ee</a>.</p>
]]></description>
										<content:encoded><![CDATA[
<p>Naiste keskmine oodatav eluiga on 81 eluaastat, üleminekuiga ja menopaus tabab enamjaolt naisi viiekümnendates eluaastates – see tähendab, seda, et veidi alla poole elust veedame „kuldsetes aastates“ mõjutatuna hormoonide virrvarrist. Kui veel mõnikümmend aastat tagasi peeti üleminekueaga kaasnevaid sümptomeid ja murekohti justkui paratamatuseks ning menopaus oli teema, millest lihtsalt ei räägitud, siis tänapäeval on asjad veidi teisiti. Tänu pidevalt arenevale teadusele on leitud paljudele üleminekueaga seotud teemadele nagu näiteks kuumahood ja higistamine, kaalutõus, tujukõikumised, põletikulised liigesed, unetus jm põhjused ja lahendused.</p>



<p>Kui kahekümnendates ja kolmekümnendates saime lubada unetuid öid, ebaregulaarseid toidukordi, võibolla patustada rohkem magusaga ning treenida kui tuju tuli, siis neljakümnendates hakkavad elustiiliharjumused rohkem jätma oma jälge. Samuti võid märgata, et „lahendused“ kaalulangetuseks, mis varem toimisid, ei anna enam sugugi samu tulemusi. See kõik on tingitud muutustest naise hormonaalses tasakaalus ning muutustega östrogeeni tasemes.</p>



<p>Teada on fakt, et alates kolmekümnendatest hakkab lihasmass kehas järk-järgult vähenema – tipp lihasmassis ja luutiheduses on 20-ndate lõpus. Lihasjõud ja võimsus vähenevad kiireminigi, kui lihasmass, kuna kiirete lihaskiudude atrofeerumine toimub kiiremini. Naistel langevad kõik näitajad kiiremini seoses menopausiga, seega muutub teadlik ning regulaarne treening ja mitmekülgne toitumine lausa hädavajalikuks, et elukvaliteeti parandada.</p>



<p><strong>Lihastreening või kardio?</strong></p>



<p>Sage küsimus, mida ikka ja jälle naiskliendid küsivad – et kumb siis kasulikum on? Kumb rohkem rasva põletab ja paremasse vormi viib?</p>



<p>Vajame me tegelikkuses mõlemat – vastupidavustreening on vajalik meie südamele, hingamiselundkonnale, samuti paraneb mitokondrite&nbsp; (raku sees olevad „akud“ või „energiakeskused“) efektiivsus ning suureneb nende arv, mis suurendab võimet tallele pandud glükoosi vabastada ja ära kasutada. Selle läbi väheneb näiteks ka insuliiniresistentsuse ja II tüübi diabeedi risk: östrogeen tõhustab insuliinitundlikkust, mis üleminekueas järkjärgult halveneb. Menopausi tulekul on seetõttu kehal raskem tärkliserikastest süsivesikutest glükoosi vabastada ja kasutada – see pannakse tallele kõhurasva (sealt tuleb ka väljend „menopause belly“). Pikk aeroobne töö parandab ka keharasvade kasutamist energiaks, mis on meie suurim kütusevaru kehas. Lühikesed intensiivsed HIIT-tüüpi harjutused (harki-kokku hüpped, kosmonaut jm) aitavad hästi aktiveerida justnimelt neid kiireid lihaskiude, mis ajas kiiremini kaovad, samuti aitavad just erinevad hüpped läbi kerge põrutuse tõsta luutihedust – efektiivsemaltki kui näiteks joostes või kõndides.</p>



<p>Lihasmass on aktiivne kude kehas – omades suuremat lihasmassi vajame rohkem energiat, et seda lihasmassi „üleval pidada“ ning meie põhiainevahetus on seetõttu kõrgem. Samuti tõstab suurem lihasmass otseselt elukvaliteeti: tugev lihaskond võimaldab kiiremini joosta, tõsta raskeid esemeid, matkata mägedes ning elada aktiivset elu. Samuti väldime läbi tugeva lihaskonna erinevaid vigastusi ning traumasid&nbsp; ja kukkumiste-komistamistega ei kaasne nii ulatuslikke vigastusi (näiteks mägedes suusatamine jm).</p>



<p>Nagu eelpool mainitud sai, kaotavad aastate jooksul lihasmassi nii mehed kui ka naised: kui me otseselt midagi selle hoidmiseks ei tee, võib oodata, et&nbsp; peale kolmekümnendat sünnipäeva kaotad igas dekaadis&nbsp; 8% oma jõust: ehk 55. eluaastaks võid olla 20% nõrgem. Peale 60. eluaastat kiireneb lihasartroofia veelgi. Naise kehas on östrogeenil lihasmassi toetav ja kasvatav toime, mistõttu menopausi tulekuga kiireneb lihasmassi kadu tunduvalt. Lahenduseks on siinkohal ei miski muu, kui regulaarne jõutreening korraliku pingutusega. Sageli pelgavad naised suuri lihaseid ning eelistavad seetõttu väikeste raskuste ja kõrge korduste arvuga lihastoonuse treeninguid, kuid lihasmassi ja üldise jõu tõstmiseks selline treening ei toimi. Siinkohal on oluline ära mainida ka valgu tarbimine ja valguallikate mitmekesisus, et tagada lihasvalkude süntees.</p>



<p>Samuti mõjub jõutreening soodsalt rühile, liigeste vastupidavusele ja stabiilsusele, luutihedusele, südame-veresoonkonnale, immuunsüsteemile ja tervislikule kehakoostisele.</p>



<p><strong>Ideaalne treeningkava:</strong></p>



<p>Vähemalt 2 x nädalas jõutreening suurematele lihasgruppidele</p>



<p>Igapäevane mõõduka koormusega liikumine vähemalt 30 minutit päevas (jalutamine)</p>



<p>Vähemalt 1x nädalas intensiivsem vastupidavustreening intervallidega</p>



<p>Taastav liikumine – liikuvustreening, foamroll, dünaamilised venitused, jooga, bodybalance vm</p>



<p><strong>Targad toiduvalikud kergendavad üleminekuea sümptomeid ja parandavad suutlikkust.</strong></p>



<p>Kunagi ei saa alahinnata toitumise osa üldises võimekuses, tervises ja vitaalsuses – nii ka üleminekueas. Uuringud kinnitavad, et keskmise naise kõhuõõne rasva (vistseraalse) tase tõuseb lausa 44% menopausi perioodil, mis tõstab metaboolse sündroomi riski kolmekordseks (kõrgenenud vererõhk, kõrge veresuhkrutase, liigne kõhurasv ning triglütseriidide tase) – ainevahetus muutub östrogeenitaseme languse tõttu suurel määral ning oluliseks muutub süsivesikute kogus ja kvaliteet. Samuti on olulisel kohal valkude tarbimine, et aidata säilitada lihasmassi ja kvaliteetsed rasvad hormoonide tootmiseks ning rakkude uuenemiseks.</p>



<p>Ristõielised köögiviljad nagu näiteks brokkoli , lillkapsas ja brüsseli kapsas aitavad tasakaalustada hormoone ning sisaldavad rohkelt kiudaineid. Samuti ei tasu unustada piisavat vedelikutarbimist kogu päeva jooksul – meie kehad sisaldavad pea 70% ulatuses vett ning juba 2% vedelikukadu avaldub meeleolu languses ning tähelepanu ja motivatsiooni languses. Samuti näitab piisavat niiskusetaset kehas hästi ka meie naha seisukord.</p>



<p>Olen loonud kinnise facebooki kogukonna &#8220;Kuldsed Naised&#8221;, mis ühendab terviseteadlikke ja enesearengust huvitatud naisi. </p>



<p>Oleme koos, et toetada üksteist teekonnal tervislikuma ja&nbsp;õnnelikuma elu suunas. See on koht, kus iga naine 40+ vanuses saab jagada oma kogemusi, teadmisi ja leida tuge teistelt sarnaselt mõtlevatelt naistelt ning tunda väärtuslikuna ja inspireerituna.</p>



<p><img src="https://s.w.org/images/core/emoji/16.0.1/72x72/2705.png" alt="✅" class="wp-smiley" style="height: 1em; max-height: 1em;" /> Igal nädalal panustame koos tervisesse – olgu selleks siis uued tervisenipid, motiveerivad väljakutsed või lihtsalt positiivne toetus igapäevaelus.</p>



<p><img src="https://s.w.org/images/core/emoji/16.0.1/72x72/2705.png" alt="✅" class="wp-smiley" style="height: 1em; max-height: 1em;" /> Kord kuus otsetreening kehale või näole – valik on sinu, kas soovid tugevdada keha või hoolitseda näo nooruslikkuse eest.</p>



<p><img src="https://s.w.org/images/core/emoji/16.0.1/72x72/2705.png" alt="✅" class="wp-smiley" style="height: 1em; max-height: 1em;" /> Külalised – Iga kuu ootab sind inspireeriv külaline. Võimalus kuulata spetsialiste nagu naistearstid, endokrinoloogid või motiveerivad treenerid, kes jagavad oma teadmisi ja kogemusi.</p>



<p><img src="https://s.w.org/images/core/emoji/16.0.1/72x72/2705.png" alt="✅" class="wp-smiley" style="height: 1em; max-height: 1em;" /> 1x kvartalis põnev terviseväljakutse – Üheskoos võtame vastu väljakutseid, mis toetavad tervislikke harjumusi.</p>



<p>1) Oktoobris vormi – Samm-sammult sihile.</p>



<p>2) Magusavaba märts – Elu ilma suhkruta.</p>



<p>3) Värskendav juuli – 5 värvilist ampsu päevas.</p>



<p>4) Novembriks nägu siledaks – Näojooga väljakutse.</p>



<p><img src="https://s.w.org/images/core/emoji/16.0.1/72x72/2705.png" alt="✅" class="wp-smiley" style="height: 1em; max-height: 1em;" /> Jooksvad Q&amp;A sessioonid – Küsimused ja vastused tervisenõuannete teemadel, video formaadis.</p>



<p><img src="https://s.w.org/images/core/emoji/16.0.1/72x72/1f534.png" alt="🔴" class="wp-smiley" style="height: 1em; max-height: 1em;" /> Liitu meiega ja ole osa &#8220;Kuldsed naised&#8221; kogukonnast:</p>



<p><a href="https://buymeacoffee.com/kuldsednaised">https://buymeacoffee.com/kuldsednaised</a></p>



<p>Oled väga oodatud! <img src="https://s.w.org/images/core/emoji/16.0.1/72x72/1f90d.png" alt="🤍" class="wp-smiley" style="height: 1em; max-height: 1em;" /></p>
<p>The post <a href="https://sinutreener.ee/2025/03/22/menopaus-treening-ja-toitumine/">Menopaus, treening ja toitumine</a> appeared first on <a href="https://sinutreener.ee">Sinutreener.ee</a>.</p>
]]></content:encoded>
					
		
		
			</item>
	</channel>
</rss>
