Blog
30
11
2016

Suhkrumaks – jah või ei?

By Janika 0

Eilne Vabariigi Kodanikud saade tekitas nii palju mõtteid, et oli raske uinudagi. Enne eilset ei olnud mul kindlat arvamust, kuid kuulates saates ära mõlemad pooled, tulid mõned ideed küll.

Olen enam kui kindel, et ülekaal täiskasvanute ja laste seas on Eestis probleem ning arvan, et viimane aeg oleks midagi ette võtta. See, et meie väikese Eesti ülekaaluliste protsent on Euroopas suhteliselt keskmine, ei tohiks inimesi kuidagi uinutada või läbi sõrmede vaatama panna. Protsendid on aasta-aastalt kasvavas joones ning arvan, et kui hakkame probleemiga tegelema siis, kui asi päris hull on, oleme lootusetult hiljaks jäänud. Olen ka nõus sellega, et kasvav ülekaalulisus on koormaks sotsiaalsüsteemile – rohkem ülekaalulisi inimesi võrdub rohkem diabeetikuid, astmaatikuid, südamehaigeid, kelle ravimiseks kulub riigil rohkem raha.

Suhkrumaks üksinda probleemi kindlasti ei lahenda – hinnatundlik klient leiab limonaadile mõne muu magusa alternatiivi ning neid, kes hinnatundlikud ei ole, see juurdehindlus väga ei kõiguta. Kui seda maksu kuidagigi sisse viia, siis võiks see olla kuidagi motiveeriv tootjale, et toodetaks madalama suhkrusisaldusega tooteid. Kasvõi seesama jogurti näide – jogurtite (mis on kuvatud justkui tervisetoode) valik poelettidel on aasta-aastalt üha kirjum – uued tootjad, uued maitsed ja üha suurenev suhkrusisaldus. Piltlikult öeldes, sa võid 200 grammist jogurtist saada kas 22 grammi (5,5 tl) suhkrut või 42 grammi (10,5 tl) suhkrut , mis on pea kahekordne erinevus. Proovi juua tassitäis kohvi, kus on 10 teelusikatäit suhkrut sees – olen kindel, et enamus meist lihtsalt ei suuda J

Suhkrusisalduse vähendamisega võivad tulla aga uued mured – olemas on sünteetilised alternatiivid suhkrule ning kuna kunstlike magustajate kohta on väga vasturääkivaid uuringuid, on meie teadlikkus sünteetilistest magustajatest ja nende toimest kehale vähene. Seda ei ole lihtsalt piisavalt kaua uuritud. Ajakirja The Journal of Biological Chemistry andmetel stimuleerivad kunstlikud magustajad isu, soodustavad rasvade ladestumist ning takistavad rasvapõletust. Sünteetilised magustajad, eeskätt aspartaam mõjutab ka hormonaalset tasakaalu stimuleerides leptiini (küllastus) ja insuliini (mõjutab rasvade ladustamist kehas) tootmist. Seega, nokk kinni, saba lahti – kalorid saavad kontrolli alla, kuid hormonaalsüsteem segaduses.

Võti on kindlasti inimeste teadlikkuse suurendamises ja seda kõikides vanustes – lasteaias, koolis, ülikoolis, tööl, perearsti juures. Kindlasti tuleks üle vaadata lasteaedade ja koolide menüüd, anda lastele ise võimalus tervislikke toite, snäkke välja mõelda ja valmistada, et materjal ei jääks vaid õpikukaante vahele, vaid jõuaks ka praktikasse. Üle tuleks hinnata õpikutes olev materjal tervisliku toitumise kohta ning üle vaadata toitumispüramiid, sest ka seal on väga vastukäivat infot.

Toitumisnõustamise teenus peaks olema kättesaadav kõigile. Haigekassa kaudu saab küll tasuta toitumisnõustaja juurde jutule, kuid olen enam kui kindel, et paljud inimesed lihtsalt ei tea seda ja kaldun arvama, et ka järjekorrad võivad olla pikad. Lisaks avaldati kevadel küll toitumisnõustaja kutsestandard ja hakati toitumisnõustajatele ning toitumisterapeutidele justkui kutset väljastama, kuid olles viimasel paaril kuul tervis.ee lehel aktiivselt uurimas käinud, pole mingit infot, kuidas ja kunas eksamit sooritada saaks.

Toitumisnõustajad ja perearstid peaksid tegema koostööd – kui arsti juurde tuleb ülekaaluline patsient, siis oleks arstil võimalus suunata inimene edasi toitumisspetsialisti juurde ning inimene saaks kiirelt adekvaatset abi. Olen olnud kogu aeg arvamusel, et maovähendusoperatsioon peaks olema kõige viimane lahendus, esimene samm peaks olema ikka toitumisnõustaja külastus.

Toitumisnõustaja juurde peaks suunama minu hinnangul lapseootel emad – emadel on suurim mõju lapse toidusedeli ja valikute üle ning kui emal on olemas teadmised, on meil ka vähem ülekaalulisi lapsi. Nagu ka ühes varasemas postituses olen kirjutanud, on lapse- ja noorukiea aastad kriitilise tähtsusega sest just selles eas toimub rasvarakkude tootmine kehas – mida rohkem toodetakse lapsena rasvarakke, seda keerulisem on täiskasvanuna oma kaalu kontrolli all hoida.

Kui suhkrumaks Eestis siiski jõustub, loodan siiralt, et vähemalt osagi maksutulust suunatakse inimeste teadlikkuse suurendamisele. Mulle hästi meeldis eilses saates Reimo Sildvee mõte, et inimene teeb siiski ise poes otsuse – kas ta ostab selle asja või ei, see on inimese enda vastutus ning keegi teine seda vastutust endale võtta ei saa.

 

Janika

 

Uuringu kunstlike magustajate kohta leiad siit: http://www.jbc.org/content/288/45/32475

 

author: Janika