Blog
17
10
2016

MIKS PEAKS TEGEMA ERINEVAID TREENINGUID?

By Janika 0

 

Tere, tere head lugejad! Pole ammu kuulnud minust midagi? Tunnistan ausalt, et mul oli väike motivatsioonikriis – ei olnud ühtki teemat millest kirjutada ja miski nagu ei inspireerinud ka. Aga oktoobrikuu on toonud uut inspiratsiooni kuhjaga – olen käinud mitmel huvitaval koolitusel – loengul ja sellistes kohtades hakkavad alati mõtted jooksma J Kõigepealt käisin ma eelmisel nädalal üht huvitavat toitumise teemalist loengut kuulamas, kus räägiti närvisüsteemist ja selle probleemidest ning seostest erinevate vitamiinide ja mineraalidega – sellest räägin pikemalt oma järgmises postituses, aga reedel kuulasin füsioterapeut Mikk Pärna loengut selja ja kere keskosa treeningust, seljaprobleemidest ja nende põhjustest ning sain sealt mõtteid oma uue postituse jaoks.

EOK andmetel oli 2015 aasta sügisel 45% eesti täisealisest elanikkonnast tegelemas regulaarse liikumisharrastusega, mis oli ajaloo kõrgeim näitaja. Muidugi on mündil ka teine pool – 33% elanikkonnast ei tegele liikumisega üldse ja see arv ei ole aastate jooksul ka oluliselt muutunud. Aga üldjoontes võib siiski tõdeda ja tervisesport on tõusuteel ja sport hakkab vaikselt massidesse jõudma – on ju selle kinnituseks iga-aastased rahvaspordiüritused, mille käidavus järk-järgult kasvab.

Mina tahaksin aga seekord rääkida sellest, miks on vajalik teha erinevaid treeninguid – mõtlen siis selle all aeroobset treeningut ja lihastreeningut. Liikumine on muutunud küll popimaks, kuid samas näen, et palju on neid, kes piirduvad üht tüüpi treeningutega – näiteks käivad kolm korda nädalas jooksmas, rattaga sõitmas ja kõik. Või vastupidi – kõik treeningud on ainult jõusaalis raskuseid tõstes. Milleks meile jooks, kepikõnd või kükk ja kätekõverdus, seda saad nüüd teda!

Tulles tagasi reedese seljateemalise loengu juurde, siis üheks teemaks olid selja lülidevahelised kettad ehk diskid ja nende probleemid, vigastused. Asi, millest me enam-vähem keegi ei pääse, on diskide degeneratsioon ehk diskide kuivenemine, lamenemine ja lõpuks eakana nende päris ära kuivamine ja kadumine. Ei tundu küll päris positiivne prognoos aga tsiteerides üht laulu: “Me kõik jääme vanaks“, on see paratamatus. Mida me aga ära teha saame, selleks, et ainevahetus diskides oleks hea, on liikumine – ja just aeroobne töö nagu jooksmine, kõndimine, suusatamine, rattasõit, kus toimub surve lülivaheketastele ja mille abil saab vedelik diskide sees nö vahetuda.

Lisaks mõjub kõndimine, jooksmine hästi ka luustikule – osteoporoos ohustab küll rohkem naisi kui mehi (risk osteoporoosist tingitud luumurruks on samaealisel naisel 50% ja mehel 20%), kuid arvan, et luustiku tervise peale võiksid mõelda kõik. Osteoporoosi ennetamine peaks algama juba lapse- ja noorukieas – piisavalt füüsilist koormust, kaltsiumi, D- vitamiini jt mikrotoitaineid.

Aeroobne treening mõjub kindlasti positiivselt südamele ja veresoonkonnale – suureneb südame töövõime ja alaneb pulss, mistõttu töötab süda ökonoomsemalt. Vastupidavustreening suurendab aeroobset töövõimet, paraneb kopsude töö ja aeroobne energiatootmine. Lisaks suureneb veremaht ja suureneb lihaste kapillaaristik ning energiavarud, mille tulemusel on parem ja kiirem ainevahetus. Kõik eelnimetatud plussid aitavad ära hoida südame- ja veresoonkonna haiguste tekke, mis on hetkel Eestis surma põhjus number 1. Lisaks tõstab aeroobne treening immuunsust ja mõjub positiivselt lisaks füüsisele ka psüühiliselt – teada on, et treening vabastab kehas endorfiine ja teisi opioidse toimega ühendeid, mis vaigistavad valu ja tekitavad heaolutunnet.

Mida annab meile aga lihastreening ja raskuste tõstmine? Mikk Pärna sõnul ei juhtu enamus diski- ja muid seljavigastusi mitte üldse jõusaalis kangi rebides, nagu võiks arvata, vaid hoopis sokki maast valesti üles võttes. Tundub uskumatu, eks?

Võib öelda, et korralik jõutreening (korrektselt sooritatud harjutustega) annab meile tugevama ja sitkema lihaskonna aga ka oskuse igapäevaelus korrektselt asju tõsta, lükata vms, kui me muidugi tahame ja oskame seda oskust igapäevaellu viia, mis on juba eraldi teema.

Lihastreeningu üheks mõjuks on kindlasti lihasmassi suurenemine. Palju oleneb treeningmetoodikast, harjutuste valikust, sooritamisest, toitumisest ja mitmest muust tegurist veel, kuid üldjoontes võib öelda, et kui madala lihasteprotsendiga inimene hakkab regulaarselt lihastreeningut tegema ja korrigeerib toitumist, siis võib oodata lihasmassi väikest suurenemist. Õnneks hakkab naiste lihasmassi kasvamise hirm vaikselt vaibuma ja järjest rohkem näen jõusaalis ka naisi. Lisaks visuaalsele efektile, mida lihasmassi kasv pakub, on positiivne kindlasti see, et rohkem lihaseid kulutavad rohkem energiat – kõrgem on baasainevahetus ja seetõttu ka päevane kaloraaz, mis annab võimaluse rohkem süüa kaalu juurde võtmata.

Korrektselt sooritatud lihastreening parandab lihastevahelist ja närvidevahelist koostööd ja koordinatsiooni, mis aitavad ennetada erinevaid vigastusi, elavdab verevarustust. Läbimõeldud lihasharjutused sh kerelihaste harjutused ennetavad ka erinevate seljaprobleemide ja vigastuste teket. Tasakaalustatud lihastreening mõjub positiivselt rühile ja parandab lihasvastupidavust.

Mitu postituse mõte on see, et ei saa üht ilma teiseta – mõlemad on olulised ja asjakohased Sinu treeningplaanis. Oluline on leida endale kõige südamelähedasem viis seda teha – aeroobse koormuse saad ka Zumbas või suusatades. Kui Sind jõusaal väga ei kutsu, siis usu mind – oma keharaskusega kodustes tingimustes saab imesid teha! Eestis on ilmunud üks väga lahe raamat „Keharaskusega jõutreeningu anatoomia“, mille autoriks on Bret Contreras. Sealt leiad väga häid nippe, kuidas saunarätiku, söögilaua ja mõne tooliga kogu keha treenida.

Mina soovin Sulle aga liikumisküllast sügist ja kirjutamiseni!

 

Janika

author: Janika