Blog
10
01
2017

169 inimest nädalas

By Janika 0

Olen oma blogis ka varem maininud fakti, et südame veresoonkonna haigused on Eestis surma põhjus number 1, kuid mulle endalegi on jäänud see lihtsalt üheks faktiks paljude seast. Mõne nädala eest aga vestlesin kolleegi Margus Silbaumiga ning tema kiired arvutused maalisid hetkeolukorrast Eestis päris drastilise pildi – aastas sureb südame veresoonkonna haiguste tõttu ligi 9000 inimest, mis teeb nädalas ligi 169 inimest. See info pärineb 2009. ja 2010. aastast ning kuigi kolasin mööda interneti avarusi pikalt, ei õnnestunud uuemat infot leida. 169 inimest nädalas – mõtlemapanev ja kõhedusttekitav number, kas pole? Kui palju ja kas üldse seda kuidagi kajastatakse? Olen kindel, et enamuse jaoks teist on need numbrid jahmatavad seega võib öelda, et antud problemaatika kajastamine on vähene või pea olematu.

Kindlasti leidub lugejate seas neid, kes nüüd ütlevad, et inimkonna üldine suremisvanus on ajaloo kõrgeim – milles probleem? Kuid siiski võib öelda, et suremus infarkti või insulti ei ole kuidagi loomulik. See surma põhjus on hiilinud vaikselt inimese juurde aastakümneid ning algpõhjus on vähene liikumine ja halvad toitumisharjumused. Muidugi ei saa unustada ka geneetilist faktorit, kuid isegi siis, kui geneetika ei räägi meie kasuks, saame oma elustiiliga paljugi muuta.

Millised on riskitegurid haigestumaks südame veresoonkonna haigustesse? Terviseinfo kodulehel on loetletud järgmist: vähene liikumine, suitsetamine, alkoholi liigtarvitamine, ülekaal, vähene puu- ja köögiviljade ning liigne soolatarbimine. Lisaksin omalt poolt veel juurde ka liiga suure loomsete rasvade osakaalu (küllastatud rasvad) toidus, mis tõstab vere triglütseriidide taset ja LDL (halba) kolesterooli. LDL kolesterool salvestab üleliigse kolesterooli veresoonte seintele põhjustades veresoonte lupjumist. Seevastu HDL kolesterool aitab kehal LDL kolesteroolist vabaneda. Seetõttu ongi igati mõistlik lisaks üldkolesteroolile vähemalt korra aastas mõõta ka HDL ja LDL kolesterooli.

Kindlasti olete valmis mõelnud ja välja öelnud oma uue aasta lubadused – hakkan tervislikult toituma, rohkem trennis käima, võtan kaalust alla jne. Tahaksin aga siinkohal teile südamele panna, et soovitate sama oma lähedastele – vanematele, vanavanematele, õdedele ja vendadele. Igapäevane 7000 sammu on miinimum, 10 000 sammu juba väga hea tulemus. Just igapäevane liikumine on äärmiselt oluline ja vajalik – kehaliselt aktiivsete inimeste üldsuremuse näitaja on 20-30% madalam kui mitteaktiivsete oma. Liikumine alandab vererõhku, tugevdab südant ja veresooni ning luustikku, samuti mõjub lisaks füüsisele liikumine hästi ka vaimsele tervisele andes võimaluse end argimuredest välja lülitada ja peale treeningut endorfiinide toimel heaolutunnet kogeda.

Leidsin ka ühe hea informatiivse brošüüri, mida lugeda ja lähedastega jagada. Selle saad alla laadida siit.

Ja kui nüüd mõtled, et mina üksi ei muuda selles kurvas statistikas midagi, loe läbi alljärgnev tekst:

making-a-difference-1024x689

Igaüks meist saab muuta maailma – kui me seda ise tahame!

 

Janika

author: Janika